Müüvad veebilehed

Veebileht ei pea ainult hea välja nägema. Ta peab tegema ettevõtte lihtsaks valida.

Enne kujundust tuleb vastata neljale küsimusele: kes ostab, mida ta võrdleb, millist tõendit ta vajab ja mis juhtub pärast nupuvajutust.

Kui need vastused puuduvad, saab valmis ilusa sektsioonide nimekirja. Kui need on selged, saab disain anda igale sõnumile õige kaalu ja tehniline teostus hoida teekonna kiire ning hallatavana.

Kas parandada olemasolevat või ehitada uus?

Olemasolevat tasub parandada, kui:

• põhistruktuur toetab ettevõtte pakkumist;
• olulisi tekste, CTA-sid ja komponente saab turvaliselt muuta;
• tehniline alus ei tekita pidevaid jõudlus- või haldusprobleeme.

Uus leht on põhjendatud, kui:

• ostja ei saa aru, millist teenust ettevõte tegelikult müüb;
• infoarhitektuur on kasvanud juhuslikult;
• mobiilivaade, kiirus või vormid vajavad püsivalt avariiparandusi;
• vana süsteem muudab iga sisumuudatuse riskantseks;
• brändi uus pakkumine ei mahu olemasolevasse struktuuri.

Müüv veebileht valmib selles järjekorras.

1. Äriline lähteülesanne. Pakkumine, sihtrühm, peamised vastuväited, tõendid ja soovitud tegevus.
2. Infoarhitektuur ja copy. Millised lehed on vajalikud, millist küsimust igaüks lahendab ja kuidas inimene järgmise sammuni jõuab?
3. Päris visuaalne materjal. Asutaja, meeskond, tööprotsess, toode või keskkond. Juhuslikku stock’i ega AI-inimesi ei esitata ettevõtte päris tegevusena.
4. Responsive teostus. Desktop, telefon ja vahepealsed laiused ehitatakse päris sisuga, mitte lorem ipsum’iga.
5. Mõõtmine ja QA. CTA-teed, vormid, kontaktandmed, kiirus, ligipääsetavus, indekseerimine ja ümbersuunamised kontrollitakse enne avaldamist.

Veebileht peab jääma ettevõtte varaks.

Enne töö algust lepitakse kokku, kellele kuuluvad domeen, hosting, analüütika ja kontod; millist sisu saab ettevõte ise muuta; millised komponendid vajavad arendajat; kuidas tehakse varukoopia ja rollback ning kes vastutab uuenduste eest pärast avaldamist.

„Valmis fail“ ei ole valmis müügikanal, kui omanik ei saa seda hallata või taastada.

Enne arendust peab ostja teekond töötama ka ilma disainita.

Kui pakkumine, tõend ja järgmine samm ei ole lihtsas struktuuris arusaadavad, peidab visuaal probleemi ainult mõneks ajaks. Seetõttu peab projekt jätma maha rohkem kui kujundatud avalehe:

• lehekaart, kus igal URL-il on üks äriline ja otsinguline vastutus;
• copy ja wireframe, mis vastavad päris ostuküsimustele enne efektide lisamist;
• foto- ja videobrief päris inimeste, tööprotsessi ja tõendite jaoks;
• responsive komponentide süsteem, mida saab uute lehtede loomisel korrata;
• migratsiooni-, mõõtmis- ja avaldamiseelne QA-plaan;
• üleandmine, mille järel saab ettevõte tavapärast sisu ise muuta ning teab, kuidas abi ja taastamine toimivad.

Uut lehte ei ehitata selleks, et vana „värskem välja näeks“. Uus alus on põhjendatud siis, kui olemasolev süsteem takistab pakkumise selgust, mõõtmist, hallatavust või turvalist muutmist.

Korduma kippuvad küsimused